Tere! Mul on väga sürreaalne hetkel eksisteerida, kõik käib ringi. Ma pole midagi tarvitanud! Kusjuures, kui keegi teist seda siin loeb, siis ta märkab, et ma pole pikka aega siia midagi endast propageerind, kui häbitu minust! Seega, et asjade käiku muuta, ma kirjutan. Ma otsustasin, et kui ma nüüd Kurtna kooli lõpetan, siis ma astun Georg Otsa Muusikakooli, mis on arvatavasti hea mõte. Seal ma õpin muusikuks, vat! Ma mõtlesin, et ma teen oma blogi inglise keelseks, et see leviks kaugemale. Samas ma ei tea, peaks hääletuse tegema!
Mu väline helikaart põles läbi, ristkülikuke läbi mille ma sain lindistada musa, nüüd on see mõneks ajaks rajalt maas, ning seda ka minu muusika. Seega, ma hakkasin raamatut kirjutama. Ma kirjutasin raamatusse mõned read mis sobiksid hästi mõnda lukku: "In My dreams, I am a storm that leaves no trace. In the eye of the storm I lay, I flow through into the other side, which in I am an red sun that radiates through the endless illumination of time and space. There I find which I thought I coulnt, the real realisation of Me. I fight it, I kill it, I have it in Me, I die. I wake, I feel cold as the wind rubs agains the grain of My skin, I try to open My eyes, but which they don't open, I feel I am rising, I open My eyes as I see, I am the universe, and as I feel the power of life and god, I see I am on a collision with the endless storm which leaves no trace...it calls to Me, Let Me take You There."
Ma tunnen eneses kahtlusi, ning ebausaldust iseendi vastu.
Oh let Me burn.
Mu väline helikaart põles läbi, ristkülikuke läbi mille ma sain lindistada musa, nüüd on see mõneks ajaks rajalt maas, ning seda ka minu muusika. Seega, ma hakkasin raamatut kirjutama. Ma kirjutasin raamatusse mõned read mis sobiksid hästi mõnda lukku: "In My dreams, I am a storm that leaves no trace. In the eye of the storm I lay, I flow through into the other side, which in I am an red sun that radiates through the endless illumination of time and space. There I find which I thought I coulnt, the real realisation of Me. I fight it, I kill it, I have it in Me, I die. I wake, I feel cold as the wind rubs agains the grain of My skin, I try to open My eyes, but which they don't open, I feel I am rising, I open My eyes as I see, I am the universe, and as I feel the power of life and god, I see I am on a collision with the endless storm which leaves no trace...it calls to Me, Let Me take You There."
Ma tunnen eneses kahtlusi, ning ebausaldust iseendi vastu.
Oh let Me burn.
Posts
No comments:
Post a Comment